Copyright © RVAE.EE      Firmast              Sõiduautod            Veoautod     Turbo tuunimine     Energetiika      Laevad    ЕСО-Т professionalidele          Kasulik  Fotogalerii      Videogalerii         Sisukaart        Kontakt    Autoremondi hinnad         Raudteetransport Mis on tehnoloogia ECO-T    Meetodid  Loomise ajalugu Õkonoomia Perspektiivid Praktika ECO-T kasutamise perspektiivid autoettevõtetes  1. Selle tehnoloogia kasutuselevõtt Eestis annab võimaluse eelkõige rahvusvahelisele autotranspordile saada rohkem konkurentsivõimelisemaks, aga kui võtta arvesse saadud praktilised resultaadid, tuua lihtsalt eesti transpordiettevõtted esikohale Euroliidus.                Tänu võimalusele väiksemateks kulutusteks  hakkasid vedajad uutest Euroliidu liikmesmaadest dikteerima hindu. Kuid töölepinguseadus, transpordi turuhinnad, hindade ja kütuseaktsiiside kasv on nad praktiliselt võrdsustanud käesolevaks momendiks. Kõikides valdkondades otsitakse eelkõige võimalust vähendada kulutusi.                                                                     Kulutused kütusele – see on üks peamisi kulutusi autotranspordi ettevõtetes. Saadud tegelikud tulemused lubavad vähendada kulutusi kütusele keskmiselt 30%, mis on nimetamisväärne kogus. Kütusele kulutuste vähendamine mõjub teenuste omahinnale, teeb ettevõtted mitte ainult väga tulutoovaks, aga ka paindlikeks.  Tekib võimalus pakkuda klientidele paindlikumat maksesüsteemi, luua allahindlussüsteem suurtele klientidele. Lõppkokkuvõttes võidavad mitte ainult vedajad, aga ka kliendifirmad ja reatarbijad veohinna vähenemise arvelt. Kui arvestada, et transporditeenuste hind eksportkaupade vedudel oli alati madalam kuna konkurents on väga suur, siis tehnoloogia ECO-T kasutuselevõtu korral võivad eesti eksporterid omada võimalust olla veel enam konkurentsivõimelisemad.       2. Vähenenud kütusekulutused 20-40% jätavad kolossaalsed rahalised vahendid Eestisse. Rahvusvahelised Eesti transpordifirmad kes maksavad kütuse eest, mis on ostetud väljaspool Eestit, viivad palju raha Eestist välja. ERAA andmetel oli  27.01.2009 seisuga välja antud 6990 kaarti transpordivahendite jaoks, kes teostavad rahvusvahelisi autovedusid. Kui võtta arvesse, et üks transpordivahend sõidab kuus läbi keskmiselt 10000 km ja sealjuures Eestis tangib täispaagi ( 800l)  2 korda kuus ja keskmine kütusekulu on 34l/100km ja hind on 1,05 euri liitri eest, siis aastas maksavad transpordifirmad välisfirmadele kütuse eest üle 13 miljoni euro ja üle 207 miljoni krooni. Kui arvestada, et paljud firmad on tingimustes kus kaupade eksportimine ja importimine Eestisse väheneb ja on sunnitud teostama vedusid ilma transiidita läbi Eesti, aga tegelik kütusekulu on tunduvalt suurem, siis on see arv tegelikult veel suurem, ligikaudu 300-350 miljonit krooni Miinimumpalga kasv Euroliidu maades (euro) Belgia Bulgaaria Tšehhi Eesti Kreeka Hispaania Prantsusmaa Läti Leedu Luksemburg Ungari Malta Holland Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia Suurbritannia euro 1999 1074 33 92,5 .. 505 416 1036 74,7 91,7 1162 88,5 461,8 1064 159 357 28,4 350,8 .. 866 2000 1096 38 111 .. 526 425 1049 84,4 106,3 1191 100,3 500 1092 158,9 371 24,7 359,4 .. 970 2001 1118 44 143,5 .. 544 433 1080,9 89,3 120 1259 151 532,3 1154 196 390 43,6 387,3 .. 1130 2002 1163 51 175,2 118 552 516 1084,4 107 120 1290 202 552 1207 212 406 62 419 114 1118 2003 1163 56 199 138 605 526 1093,6 116 125 1369 212 534 1249 201 416 73 451 133 1106 2004 1186 61 207 159 630,8 537 1113,2 121 125 1403 189 542 1265 177 426 69 471 148 1083 2005 1210 77 235 172 667,7 598,5 1164 116 145 1467 232 557 1265 205 437 72 490 167 1197 2006 1234 81,8 261,3 191,7 667,7 631 1217,9 129,2 159,3 1503 247 580 1273 233,5 450 90,2 511,9 183,2 1269 2007 1259 92 288 230,1 657,9 665,7 1254,3 172 173,8 1570,3 257,9 584,7 1301 245,5 470,2 114,3 521,8 217,4 1361,4 2008 1309,6 112,5 304 278 680,6 700 1280 229,4 231,7 1570 272,5 612,3 1335 312,7 497 141,4 538,5 242,5 1222,5 Allikas: Eurostat 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Miinimumpalga kasv Eestis 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eesti 118 138 159 172 191,7 230,1 278 Veo hinna (kroon km eest) ja kütuse liitri hinna suhe Kindlustuste hinna kasv protsentides Peamised transpordifirmade kulutused: _kütus; _töötasu; _transpordivahendid; _transpordivahendite teenindus ja remont; _kindlustus. Toodud andmetest on näha, et töötasu ja kindlustused suurenevad pidevalt. Kütuse hind suureneb samuti pidevalt ja praegune hinnalangus on ajutine nähtus. Vedude hind sõltub nii nõudlusest kui ka kütuse hinnast. Selleks, et jääda edukaks transpordifirmaks, pole valik suur: Vähendada kulutusi kütusele ja teenindusele, mida soovitataksegi teha tehnoloogia ECO-T abil. Eesti ja ökoloogia Nagu järeldub Ülemaailmse loodusfondi (WWF) raportist, on Eesti loodusressursside kasutamise tasemelt üheksandal kohal. WWF ettekanne lubab välja arvutada niinimetatud „ökoloogilist jälge“ ja sellisel moel võrrelda loodusressursside kasutamise taset  erinevate maade elanike poolt ja looduse taastumisvõimet.                                  Vastavalt WWF arvestustele kulutab inimkond loodusressursse tunduvalt kiiremini kui need suudavad taastuda. Sellise tempoga ammendavad ressursid ennast 2030-ndate keskpaigaks. Eesti „ökoloogiline jälg“ oli ka varem üks suurimaid maailmas, seda tingib põlevkivi kasutamine ja elektrienergia tootmine. Poliitika 2008 oli kütuse hindade kasvu aasta. Need mõjutasid tugevalt otse või kaudselt üldist hindade kasvu kutsudes esile inflatsiooni.   Paljud firmad hakkasid tundma suuri raskusi. Trantspordifirmad kannatasid suuri kahjusid.  Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse. Aastal 2009 võib esile tuua „ gaasikonflikti“ Venemaa ja Ukraina vahel, mis tekitas probleeme reale euroopa maadele. Poliitika ja majandus on omavahel seotud. Käesoleval ajal võib majanduse vahendusel mõjutada poliitikat, mis muuseas toimubki kõikjal. Et vähendada sellist võimalust ja teha riik sõltumatumaks, on tarvis saada rohkem iseseisvaks, paindlikumaks erinevatele majanduslikele kataklüsmidele ja muudatustele maailmas, nõrgestada sõltumist loodusressursside tarnijatest Sai selgeks, et riigid, kellel puuduvad loodusressursid või on neid vähe, sõltuvad loodusressursside tarnimisest. Arukalt tuleb tugevdada meetmeid, mis võiksid vähendada seda sõltumist. Näiteks on olemas biodiiselkütust tootvate tehaste ehitamise programm.